Eurovisioon ei ole pelgalt sädelev laulupidu, vaid ka katsepolügoon, kus põrkuvad erinevad muusikalised ideed ja tehnoloogiad. Just sealt on varem esile kerkinud artistid, kes nihutavad piire ja panevad publiku küsima, mida üldse saab pidada popiks. Sel aastal saadab Ühendkuningriik lavale Sam Bartle’i, keda internet tunneb nime «LOOK MUM NO COMPUTER» all. Tema looming ühendab elektroonikaehituse, massiivsed ostsillaatorid ja pöörased leiutised, mis muudavad heli lausa füüsiliseks kogemuseks. Bartle’i videod näitavad, et uudishimu ja tehniline nutikus võivad sünnitada midagi enamat kui lihtsalt veidra vaatemängu. Ent kuidas tõlkida selline eksperimentaalsus kolme minuti pikkusesse Eurovisiooni loosse?