Järjest sagedamini ei ole suurte arendusprojektide komistuskiviks enam mitte keskkonnamõjude hindamise tulemus, vaid see, kuidas inimesed piirkonna muutust tajuvad ja mille eest nad end tegelikult kaitsevad. Kui harjumuspäraselt räägitakse arendustele vastuseisust kui NIMBYst (not in my back­yard, mitte minu tagaaias), siis üha enam kerkib esile teine, vaiksem, kuid mõjukam vastuseis, mille põhjused peituvad vaba aja ja puhkuse ümber. Seda hoiakut ei saa enam möödaminnes kõrvale lükata.